Video tekst

FAEFi kodanike konvendi avamine 2. oktoobril 2021

Euroopa riigikord on Euroopa ajaloos kolm korda radikaalselt muutunud. Kuid üks asi ei ole muutunud: Euroopa järjestikuste riiklike süsteemide anarhia olemus. 

Kõigepealt oli keskajal aadlike vaheliste võitluste aadli-anarhia. Vestfaali rahu 1648. aastal tegi sellele lõpu rahvusriikide loomisega, kuid kuna need jätkasid sõdimist, tekkis rahvusriigi anarhia. 

Alates 1951. aastast on Euroopa Liidu riigilepingute süsteemi tekkimine põhjustanud lepingute anarhiat. ELi liikmesriigid ignoreerivad lepinguid, kui nad leiavad, et nende järgimine kahjustab nende riiklikke huve. Populistlikust natsionalismist ajendatuna on see tõsiste konfliktide allikas. 

Euroopa föderalistide föderaalse liidu kodanike konvent näeb ette järgmist Euroopa riiklikku süsteemi, Euroopa Ühendriikide föderaalset süsteemi, mis põhineb föderaalsel põhiseadusel ja on selles riiklikus süsteemis anarhia vaba.

Praegune lepinguline anarhia algas de facto 9. mai 1950. aasta Schumani deklaratsiooniga. Toona kuulutas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman suure rõhuasetusega, et Euroopast peaks saama föderatsioon. Kuid vaatamata sellele, et mitmed suured mõtlejad, eelkõige sellised inimesed nagu Victor Hugo ja Altiero Spinelli, pühendasid oma püüdlused põhiseadusel põhineva Euroopa föderatsiooni loomisele, andis Schuman valitsusjuhtidele korralduse rajada see föderatsioon lepingutele.

Selle tulemusena juhib Euroopa Liit nüüd 27 liikmesriiki ülevalt alla ühe riigina. Kuid aluslepingutel kui sellise valitsemise aluseks ei ole hinge. Riigilaadne süsteem vajab põhiseadust. Tõelise trias politica, mida hoitakse tasakaalus kontrollide ja tasakaalustustega. 

Lubage mul minna kaks sajandit tagasi, et asetada see ajaloolisse perspektiivi. 1787. aastal viskasid Philadelphia konvendi 55 liiget prügikasti "Konföderatsiooni artiklite" lepingu, mis pidi jätkuvalt siduma nende 13 riiki, endised Briti kolooniad. 

Miks nad seda tegid? Sest juba tol ajal oli selge, et riikide rühma valitsemine lepinguga on süsteemne viga. Need, kes selles kahtlesid, said karmi ärkamise James Madisoni ja Alexander Hamiltoni poolt, kes föderalistlikes dokumentides (Federalist Papers) leidsid halastamatult, et lepinguga töötamine on süsteemne viga.  

Philadelphia konventsioon eiras volitusi oma lepingu vigade parandamiseks ja koostas maailma esimese föderaalse põhiseaduse. Robert Schuman - ja tema nõunik Jean Monnet - oleks pidanud seda teadma. 

Schuman oleks pidanud nõudma föderaalse Euroopa loomist koos põhiseadusega. Põhiseadus on hing, mis sisaldab lootusrikka ja turvalise kooseksisteerimise aluspõhimõtteid. Põhiseaduse puudumine - või selle halb ülesehitus - on nagu jooksva liiva peale ehitatud maja. Või mille vundamendis on pragusid. Rotid ja torakad leiavad avad ja levitavad oma haigusi. 

Seepärast lükkab Euroopa Föderalistide Föderaalne Liit tagasi lepingupõhise Euroopa Liidu ja taotleb sarnaselt Philadelphia Konventsiooniga föderaalse põhiseaduse kehtestamist Euroopa Ühendriikide föderaalseks aluseks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kuulutas 15. septembril välja "Euroopa Liidu olukorra". Pealkiri oli: "Liidu hinge tugevdamine". 

Hing? Euroopa Liitu juhib pigem administraatorite oligarhia kui rahva parlamentaarne demokraatia. Ülalt-alla siduvate direktiividega - ilma tervikliku poliitilise aruandekohustuseta - murendab EL liikmesriikide suveräänsust ja viib neid integratsiooni asemel assimilatsiooniprotsessi, säilitades samal ajal nende individuaalsuse. 

Samuti ei ole selles Euroopa Liidu olukorras võimalik teha õppust ajaloost. Pärast 1787. aastat järgis Ameerika eeskuju veel kakskümmend kuus riiki. Nüüdseks elab neis kokku 42% maailma elanikkonnast. 

Sotsiaalsete rühmade arvukad katsed Euroopa föderaliseerimiseks on alati kohtunud poliitilise vastupanuga. Hind, mida Euroopa on pidanud selle eest maksma, on kohutav.

Minult küsitakse mõnikord: "Euroopa Liit teeb ju ka häid asju?" See on vale küsimus. 

Õige küsimus on: "Kui Euroopa Ühendriigid oleks loodud kohe pärast 1787. aastat, kas meil oleks olnud hävitavad Napoleoni sõjad, Saksamaa ja Prantsusmaa vahelised sõjad, mis viisid Esimese maailmasõjani, ning 1919. aasta halva Versailles' rahulepingu ja lepingupõhise - ja seetõttu võimetu - Rahvasteliidu tulemusena Teine maailmasõda?". 

Kas Kreeka, Hispaania ja Portugali rahvad oleksid kannatanud aastaid fašistliku diktatuuri all? Ja kas Balkani riigid oleksid lõhestunud usulistel põhjustel peetud sõdades?" 

Ja väljaspool Euroopat, geopoliitiliselt? Kas Korea sõda, Vietnami sõda, sissetungid Iraaki ja Afganistani, Gruusia ja Ukraina osade röövimine Venemaa poolt oleks kunagi toimunud, kui Euroopa oleks olnud föderaalne riik, millel oleks autoriteetne geopoliitiline positsioon? 

Ja kas Lähis-Ida konflikt oleks võinud tekkida ja areneda nii dramaatiliselt pärast 1948. aastat või oleksid Palestiina ja Iisrael juba ammu olnud Euroopa föderatsiooni liikmesriigid või liitunud partnerid? 

Ja kas Ameerika, Ühendkuningriik ja Austraalia oleksid sõlminud hiljutise Aukuse pakti Hiina allutamiseks? Pakt, mis näib kuulutavat uut maailmakorda kui "Inglismaa-liitu"? 

Kuidas on lood ELi jõuetusega võitluses vaesuse, lapstööjõu, kirjaoskamatuse, kodutuse, pagulaste, rassismi, korruptsiooni, ahnuse, globaalse soojenemise, ülemaailmse vaktsineerimise puudumise Covid-pandeemia vastu, majandusliku ebavõrdsuse, orjuse, näljahädade ja eksitavate vandenõuteooriate vastu? Kui palju hinge on sisserändajate merre tagasi lükkamise poliitikas?

Kas on nii raske mõista, et Euroopa Liidu jõuetuse põhjuseks on lepinguline anarhia?

Reaalsus on see, et finants- ja materiaalsed huvid on tõrjunud välja väärtuste tundmise. Ja et Euroopa Liit on vaid riiklike huvide kogunemine. Poliitilise kogukonnana on see hingetu, ajuvaba ja võimetu. See on pelgalt tehniline, bürokraatlik majandusliit. 

Sellel ei puudu mitte ainult kehtiv põhiseaduslik alus, mille alusel teha kõigile kohustuslikke otsuseid, vaid sellel puudub ka moraalsete väärtuste alus, nagu seosed lootuse ja õnne, õigluse ja solidaarsuse vahel. 

Euroopa Liidul puudub poliitilis-filosoofiline alus sellistele väärtustele nagu õiglus, vabadus, kunst ja kultuur, mis on inimliku kodakondsuse jaoks vajalikud inspiratsiooniallikad. Sellist alust saab väljendada ainult põhiseaduses ja just see on see, mis Euroopa Liidul puudub.

Albert Einstein ütles kord: "Need, kes tekitavad probleeme, ei ole need, kes suudavad neid lahendada". See diskvalifitseerib ELi juhid kui probleemide lahendajad. Teised inimesed peavad püsti tõusma, erilised inimesed, kes - vastumeelsusega haldusoligarhia vastu ja armastusega esindada inimesi demokraatlikus föderaalriigis - mõtlevad, loevad, õpivad ja kasutavad oma teadmisi, et anda Euroopale hing, mida ta on 200 aastat igatsenud. Föderaalse põhiseaduse hinge. 

Me ei lähe tänavatele lipudega, me ei püstita barrikaade, me ei ründa valitsushooneid. Euroopa föderalistide föderaalse liidu kodanike konvendi aluseks on rakendatud teadus ja moraalne vastutus. 

Meie konvendil on kavas parandada föderaalse põhiseaduse eelnõu ja pakkuda selle tulemust rahvale ratifitseerimiseks, nagu seda tegi ka Philadelphia konvendil. Föderaalse riigikorra õigusliku alusena, mis on ehituskiviks maailma föderatsioonile, mis põhineb Maa põhiseadusel, mille eesmärk on asendada ÜRO lepingupõhine süsteem. 

Kui kodanike konvendi liikmed - kui föderaalse põhiseaduse asutajad - vaatavad kümne aasta pärast tagasi föderaalsest Euroopast tänasesse aega, ei mõista nad, kuidas lepingupõhine Euroopa Liit üldse võis kunagi eksisteerida.

Nüüd võib alustada preambuli uurimist. Muudatusettepanekud põhikirja selle osa kohta tuleks saata kahe nädala jooksul aadressil citizensconvention@faef.eu. Konvendi menetlusega saab tutvuda veebilehel arutelufoorumis (www.faef.eu). 

Euroopa Föderalistide Föderaalse Liidu juhatuse nimel kuulutan kodanike kongressi avatuks.